Kütte energiatarbimise regulatsioonid kavandatakse kliimat ja elamu tüüpi arvestades. Arvesse on võetud piirdekonstruktsioonide materjal, hoone korruselisus ja soojatrassi kulumisaste. Seetõttu on küttestandard 1 ruutmeetri kohta. m erineb erinevates linnades ja piirkondades. Standardid kehtestab kohaliku omavalitsuse volitatud asutus tarniva organisatsiooni arvutuste põhjal ja need on püsiv väärtus kolme aasta jooksul.
Kütte standardväärtus ja arvutused 1 ruutmeetri kohta. m
Soojuse tarbimise eeskirjad arvutatakse vastavalt kvaliteetse teenuse osutamise tingimustele, mis on ette nähtud Vene Föderatsiooni õigusaktides. Norme muudetakse ettenähtud seaduslikus korras.
Reformi juhtumid:
- korterelamu tehnovarustuse ja projekteerimise ümberkorraldamine, kliimamuutused, mille käigus muutub ressursitarbimine elamus 5% või rohkem;
- kehtivate reeglite muutmine soojustarbimise normide koosseisu, kulunäitajate ja kulude arvutamise meetodite ja tingimuste osas.
Piirkonda soojusega varustav ettevõte esitab kohalikele omavalitsustele arveldusdokumendid koos tugeva põhjendusega uutele standarditele. Volitatud talitused analüüsivad materjale ja teevad vajadusel lisapäringuid.
Linnavolikogu peab koosoleku, et arutada, vastu võtta või tagasi lükata organisatsiooni taotlusi tulemuslikkuse parandamiseks. Resolutsiooni alusel tehakse ümberarvestus ja tarbijatele kehtestatakse muutunud tariifid.
Ametivõimude otsus avaldatakse 10 päeva jooksul kohalikus teabekandjas, märkides ära uue soojusenergia tarbimise normi jõustumise kuupäeva.
Mugav toatemperatuur
Temperatuuriparameetrite standardid sisalduvad dokumendis GOST 30.494 - 2011 ja sisaldavad indikaatoreid sõltuvalt ruumi tüübist:
- ruumides loetakse mugavaks temperatuuriks +20 - +22°C;
- köögis - +19 - +21°С;
- vannitoas - +24 - +26°C;
- tualetis - +19 - +21°С;
- koridoris - +18 - +20°C.
Kui temperatuur nendele väärtustele ei küündi, ei ole 1 m2 maja küttenorm täidetud, saab kurta ja nõuda tarbitud energia ümberarvutamist.
Standardid arvestavad ruumide otstarvet. Magamistuba peaks olema ventileeritud, pärast mida peaks see olema normaalse temperatuuriga. Lastel peetakse temperatuuri ülemise piiri juures normaalseks ja lapse kasvades liigub see alumisele piirile. Vannitoas on suurenenud määr niiskuse tõttu, mis tekitab räiguse tunde.
Soojuse eest makse arvutamine, võttes arvesse standardeid
Korterelamuid käsitletakse kui jagamatuid objekte, mis tarbivad energiat nendes asuvate ruumide kütmiseks. 1 ruutmeetri kütmise standardite reeglid. m näeb ette kogu maja soojusenergia arvutamise aastaringselt, mille alusel saadakse keskmine väärtus.
Korterelamu koosseisu kuuluvad mitteelu- ja eluruumid ning üldkasutatavad ruumid (keldrid, pööningud, trepikojad) ning tasu jaotatakse korteriomanikele. Suurus määratakse proportsionaalselt üksikute omanike ruumide pindalaga.
Kodukasutajate poolt tarbitava soojushulga arvestamiseks kasutatakse ülelinnalisi küttenorme 1 ruutmeetri kohta. Valitsus kehtestas 2019. aastal uued olmeruumide kütmise soojuse tarbimise arvestuse normid ning kviitungile ilmus rida “majapidamise üldvajadused”.
Küttetasu arvutamine
Raha säästmiseks paigaldavad tarbijad oma korteritesse eraldi arvestid, mis võimaldavad mõõta tarbitud energiahulka ilma keskmise arvutuseta vastavalt standarditele. Seadmed paigaldavad spetsialistid ja enne kasutamist pitseeritakse.
Maksedokumendil olev number sõltub arvutusmeetodist:
- vastavalt korteriarvesti näitudele, millele lisandub soojusenergia tarbimise osa üldkasutatavate ruumide kütmiseks;
- eraldi korteri arvestusliku osa alusel vastavalt hoone ühise soojusarvesti näitajatele;
- arvutades kohalike standardite järgi, kui puudub üldine ja individuaalne seade.
Seaduse järgi arvestatakse tasu ainult tegeliku kütmise perioodi eest või jaotatakse kogu aasta peale. Selle valiku valivad linnaosa või linna ametiasutused. Teises versioonis rakendatakse täiendavat parandustegurit. Ühiste arvestitega majades, mille elanikud maksavad aastaringselt, tehakse ümberarvestus suvekuudeks.
Ühise majamõõtjaga
Kollektiivsed arvestite näidud esitatakse haldusbüroole ja need märgitakse järgmisel kviitungil. Infot maja üldpindalade kohta leiate elamu- ja kommunaalteenustest vastuvõtudokumentides. Korteri pindala on märgitud tehnilises passis ja tariifid on leitavad küttevõrgust.
Tarbimine arvutatakse järgmise valemi abil: P = V x S / S1 x T, Kus:
- V – kasutatud energia hulk vastavalt juhtseadmele.
- S - teie enda korteri ruutmeetrid.
- S1 – hoone mitteelu- ja eluruumide pindala.
- T – seaduslik soojusenergia tariif.
Majas kasutatud soojuse kogumaht jagatakse eluruumi ruutmeetritega. Tulemuseks on osa eraldi korteri eest, see väärtus korrutatakse soojusvõrgu tariifiga.
Puudub kommunaalseade, individuaalsed arvestid
Sel juhul kasutatakse praegust soojustarbimise normi 1 ruutmeetri kohta. m Reguleeritud indikaator määrab soojushulga eluaseme ruudu soojendamiseks kuus. Kliima Vene Föderatsiooni piirkondades on erinev, seetõttu määravad kohalikud omavalitsused Föderatsiooni moodustavates üksustes erinevad kvoodid. Elamu tüüp ja kommunikatsioonide seisukord ehituses.
Kulud arvutatakse järgmise valemi abil: P = S x N x T, Kus:
- S – korteri või mitteeluruumi pindala.
- N - tarbimismäär.
- T - soojuse tariif.
Eluruumi pindala korrutatakse kehtiva normiga ja määratakse kütteks vajalik soojushulk. Sellised arvutused ei vasta mõnikord tegelikele energiakuludele. Valitsus kohustab elanikke paigaldama kortermajadesse ühisarvestid.
Seal on arvesti ja loendurid
Üksikomanike makstud tasud liidetakse. Iga osa arvutatakse vastavalt seadme näitudele. Arvestus on tarbimise osakaal arvestitega varustatud ruumide vahel. Saadud väärtus korrutatakse individuaalse mõõtmisega korterite eest Gcal eraldatud maksesummaga ja kuvatakse soojuse kuutasu.
Maksesumma võib olla väiksem või suurem kui juba makstud summa. See määrab, kas järgmisel perioodil võetakse lisatasu või arvutatakse see ümber väiksemale sissemaksele.
