Kaugus supelmaja ja aia vahel: ehituseeskirjad

Kui külas asuva eramaja või suvila omanik soovib ehitada supelmaja, peab ta järgima tara ja ehitise ja muude naaberobjektide kauguse norme. Ebapiisav vahemaa on ebaturvaline ja suurendab tulekahju tõenäosust lähedalasuvas ruumis.

Nõuded supelmaja paigutamiseks saidile

SNIP-i nõuded nõuavad oma maale sauna või leiliruumi paigutamisega seotud reeglite täitmist. Eeskirjade rikkumisel määratakse omanikule trahv. Järgida tuleb järgmisi juhiseid:

• Funktsionaalsete ehitusprojektide ehitamisel peab maamaja või elamu omanik järgima 2018. aasta SNiP juhiseid. Neid tuleb vanni ehitamisel rangelt järgida. Kui üürnik on norme rikkunud, juhindub kohtusüsteem selle dokumendi andmetest.
• Oluline on järgida tuleohutus- ja sanitaarstandardeid.Neile keskendudes arvestab majaomanik naaberkruntide omanike arvamustega. Sellest lähtuvalt on vaja hoida vannist aia kaugust.
• Maatükke eraldav piir on orientiiriks. Oluline on arvestada sellega, kuidas hoone paikneb naabri aia suhtes. Seda tehakse siis, kui mõlemal omanikul on paigaldatud isiklik tara.

Kui juhtum läheb kohtusse, võetakse juhendina SNiP 30-02-97 normid koos täiendustega alates 2018. aastast. Kontrollitakse andmete vastavust supelmaja kaugust aiast ja muudest kohalikest rajatistest reguleerivatele juhistele.

SNiP määrab hoone välisseina loomisel kauguse aiast 3 m. Kui aiamaale otsustatakse teha kaev reovee ärajuhtimiseks, taandutakse veel 5 m kaugusele naabri kinnistu piirist. Külades võivad kauguse standardid veidi erineda (selle põhjuseks on asulate väike pindala).

Olenemata ehituses kasutatavatest materjalidest peab hoone olema keskkonnasõbralik ja ohutu. Toormaterjalide projekteerimisel ja valimisel on vaja minimeerida tulekahju tõenäosust.

Supelmaja asukoht saidil, võttes arvesse SNiP standardeid

Lisaks SNiP-le leiate ühisettevõtte dokumentidest (eriti 11-106-97) juhised selle kohta, kui palju supelmaja ehitamisel tarast taganeda. Erinevate objektide kategooriate puhul on minimaalne lubatud kaugus sellest vannini erinev. Seda parameetrit mõjutab ka see, millisest ehitusmaterjalist leiliruum tehakse.

Kuhu ja kuidas ehitada

SNiP reeglite kohaselt peab leiliruumi ja aia taga asuva tänava vaheline kaugus olema vähemalt 5 m. Sama on väikseim kaugus ehitisest mis tahes veekoguni.Samuti tuleks arvesse võtta järgmisi reegleid:

1. Üldjuhul peab vanni ja muu mitteeluhoone vaheline kaugus olema vähemalt 6 m. Kui teine ​​hoone on valmistatud tuleohtlikust materjalist, suureneb see arv 15 meetrini.
2. Leiliruum peaks olema vähemalt 15 m kaugusel viljade ja muude puude ja põõsaste rühmaistutustest.
3. Lühim võimalik vahemaa üksikute põõsasteni on 2 m, üksikute puudeni – 4 m.

Mõned ehitiste paigutamise reeglid on erinevates riikides ja isegi piirkondades erinevad. Enne vannitoa kujundamist peaksite nendega tutvuma.

Seadusest tulenevad standardkaugused piirdeaiast ja majast

Projekti koostamisel peate teadma sauna vastuvõetavaid kaugusi majast ja aiast. Konstruktsioon peab asuma kodust või maamajast vähemalt 8 meetri kaugusel. Supelmaja ehitamise kaugus piirdest peab olema vähemalt 1 m See reegel kehtib juhul, kui tara on metallist või muust mittesüttivast materjalist. Kui tara on puidust, suureneb vahemaa 3 meetrini.

Kui mõni objekt, millest peate vanni kaugust arvutama, on valmistatud tuleohtlikust materjalist (näiteks mis tahes puidust), on parameetri väärtus märgatavalt suurem kui metalli või muude mittesüttivate materjalide puhul. Piirdeaia puhul tuleneb see ka sellest, et suurenenud väärtus kaitseb naabri platsi reovee sissepääsu eest. Kui aga leiliruumi korraldamisel plaanite ühendada kanalisatsiooni ja pöörata tähelepanu drenaažile, on lubatud teha vahemaa 1 m.

Ehitusnormid võttes arvesse materjale

Erinevat tüüpi materjalid, millest hooned on ehitatud, võimaldavad üksteisest erinevat kaugust.Neid näitajaid tuleb järgida, kui plaanite objektile ehitada järjest mitu hoonet ja muudel juhtudel, kui sellel pole ainult elamu. Kui mõlemad hooned on raudbetoonist või kivist, peab nende vahele jääma vähemalt 6 m See arv kehtib ka plokk-mittesüttivatest materjalidest või monoliittehnoloogial ehitatud hoonete kohta. Kui ühes hoones, kuigi see on valmistatud ühest loetletud toorainest, on puitpõrandad, suureneb selle kaugus teisest konstruktsioonist 8 meetrini.

Kahe puithoone vaheline kaugus on suurim - vähemalt 15 meetrit. See reegel kehtib nii sama maaomandisse kuuluvate kui ka erinevatel territooriumidel asuvate objektide kohta (näiteks naabrite suvilad).

Selleks, et teada saada, kui palju supelmaja ehitamisel tarast taganeda, peate arvestama mitme juhtumiga. Kui ühel objektil on konstruktsioonis puidust elemendid (kuid see ei ole hoone aluseks), ja teisel mitte, tehakse vahemaa 6 m. Näited sellistest kombinatsioonidest: kiviaed ja a laudpõrandatega leiliruum, puitkarkassil piirdeaed ja kivist saun. Kui supelhoones on puitpõrandad ja piirdeaed on vähemalt osaliselt sellest materjalist valmistatud, suureneb vahemaa 8 meetrini. Kui leiliruum ja piirdeaed on puidust, peab nende vahele jääma vähemalt 10 m See standard kehtib ka juhul, kui supelmaja on ehitatud kivist, kuid konstruktsioonil on tuleohtlikest toorainetest laed.

Tuleohutuse eeskirjade kohaselt kuuluvad paarisprotseduuride hooned kategooriasse F3.6 (see on märgitud ka SNiP-s). Need reeglid reguleerivad kaugust sellisest ehitisest elamuni järgmiselt:

• kui mõlemad objektid on tellistest või kivist ja neil on mittesüttivast materjalist katus, on minimaalne parameeter 8 m;
• kui ühe hoone katus on valmistatud tuleohtlikust materjalist või on täielikult ehitatud sellisest toorainest, suureneb see arv 10 meetrini;
• kui ühel hoonel on rohkem kui üks korrus, on vahemaa 15 m.

Kui kehtivad piirkondlikud piirangud, võivad vahemaad ületada näidatud. Selle kohta peate eelnevalt teada saama SNT esimehelt või selle piirkonna haldusasutusest, kus üksikelamu ehitusplats asub.

Supelmaja on maja külge kinnitatud

Leiliruumi kodu külge kinnitamise võimalus sõltub kasutatud materjalidest. Kui maja on puidust, peavad seda saunaga ühendavad siseseinad olema mittesüttivast materjalist. Parem on, kui kogu konstruktsioon on sellest valmistatud. See võib olla tellis (sh paisutatud savi), raudbetoon, vaht või gaasiplokid. Puidust seintevaheliseks kihiks sobivad ka kipsplaat ja eterniit.

Loa saamiseks peate piirkonna STI-sse tooma dokumentide paketi. See sisaldab maja ja leiliruumi kavandeid, ehituseelset ja -järgset asukohaplaani, selle omandiõigust kinnitavat dokumenti (või üürilepingut, mis näitab ehitustööde luba) ja majaomaniku avaldust.

Kas naabritega kokkuleppel on võimalik vahemaad muuta?

Kui mõlemad pooled selle meetme heaks kiidavad, võidakse seda rakendada. See juhtub näiteks siis, kui naaber satub objektile harva.Lisaks sõnadega kokkuleppele tuleb koostada aktid ja kviitungid ning lasta need notaribüroos kinnitada.

Soovitused supelmaja paigutamiseks

Parem on tuppa siseneda lõunast, kuna talvel koguneb siia vähem lumemassi. Aknad tuleks paigutada läände või edelasse – sel juhul pääseb sisse rohkem päikesevalgust.

Hoone ja selle sissepääs peaksid olema maja akendest hästi nähtavad, et oleks lihtsam kaminat jälgida ja vajadusel kiiresti tegutseda. See on eriti oluline nõue: kui seda ei ole võimalik täita samaaegselt sissepääsu lõunapoolse asukohaga, võib viimase tähelepanuta jätta.

Supelmaja projekti kooskõlastamine aiamaal

Olles läbi mõelnud vanni kujunduse ja materjalide valiku, peate projektis kokku leppima. Kui seda ei tee majaomanik ise, vaid spetsiaalne firma, siis tegelevad selle küsimusega selle töötajad.

Projektis tuleb märkida hulk teavet: hoone otstarve, valitud ahju tüüp, veevarustuse ja jäätmevedelike äravoolu korraldus, ventilatsioonisüsteemi omadused. Samuti on näidatud kaugused supelmajast platsi aia ja muude sellel asuvate objektide vahel.

Kui ehitate leiliruumi ilma kooskõlastuseta, siis seda kinnisvarakatastrisse ei kanta. Loa saamiseks vajate dokumentide paketti: avaldus, majaomaniku pass ja saidi omanditunnistus, supelmaja joonis, tehnovõrkude paigaldamise projekt. Vajalik on nii objekti katastri- kui ka topograafiline plaan ning kinnisvara hindamisakt.

Kui kokkuleppe puudumisel ehitas majaomanik supelmaja, jättes tähelepanuta kauguse norme, võidakse teda trahvida.Ta peab ka ise piire kohandama (mõnel juhul on need sunnitud nihutama). Muudel juhtudel on vaja pöörduda õigusabi poole (eriti kui ei ole rikutud objektidevahelist kaugust reguleerivaid eeskirju).