Kas mul on vaja supelmaja ehitamiseks luba saada?

Erahoovis asuvad kapitaalehitised, millel on vundament ja mis hiljem arvatakse kinnisvara kategooriasse, tuleb registreerida. Supelmaja projekteerimise otsus tehakse sõltuvalt kasumlikkusest, hoone suurusest ja koha omadustest, kuna see kuulub abihoonete rühma. Enne ehitamist tekib küsimus sauna ehitamise loa kohta.

Saidi sõltuvus

Aiamaale (SNT) on ehitatud igat tüüpi majandusrajatised. Sihtasutusel olevad kapitalihooned registreeritakse hiljem, kuid mittepüsivaid ehitisi ei registreerita ja nende eest makse ei maksta. Eramuehituse krundid ja isiklike tütarkruntide krundid võimaldavad ehitada saunakomplekse.

Aiamaale ei ole lubatud vundamendile ehitada sauna ega muid ehitisi.Nendega muudetakse eramajapidamiskruntide, eramajade ehitamiseks eraldatud kasutusviisi ja sihtotstarvet, et ehitada sinna kindlale alusele supelmaja. Kui krunt on moodustatud enne 29. juunit 2017 korraldatud aiandus-mittetulundusühingu maadest, ei saa selle sihtotstarvet muuta.

Vajadus ehitusloa järele

Ehituslubade saamiseks pöörduge kohaliku omavalitsuse asutuse poole tehnilise passi, objekti omamisõiguse paberite ja taotlusega.

Loa saamine ei ole vajalik järgmistel juhtudel:

• eraisikule mitteäriliseks kasutamiseks või ettevõtluseks välja antud maale või aiandustegevuseks krundile ehitatakse suvila;
• kompleksi ehitatakse või rekonstrueeritakse ning see ei ole kapitalirajatis;
• Supelmaja kuulub abihoonete kategooriasse.

Valitsusasutused märgivad, et supelmaja ehitusluba seadustab projekteerimisdokumendid ja kinnitab need vastavalt sanitaarnõuetele, tuletõrjeeeskirjadele ja ehitusnormidele.

Eraldi ehitusjärgus hoone

Linnaplaneerimise seadustik näeb ette, et mõnele kinnisvarale ei tohi luba väljastada enne ehituse algust. Sellesse kategooriasse kuuluvad majandusotstarbelised objektid, mille kasutamine ei too kaasa ärilist kasumit. Gruppi kuuluvad hooned, mille ehitamine ei riku kehtestatud norme.

Kui supelmaja ehitatakse ainult pere tarbeks ja selles tasulisi menetlusi ei korraldata, pole sageli ehitusluba vaja. Ametiasutused väljastavad ehitustöödeks loa 10 päeva pärast taotluse esitamist.Vannikompleksi ehitamise luba kehtib 10 aastat.

Juurdeehitus elamule

Mõnikord ei ole supelmaja eraldi hoone, see on kinnitatud elamu, garaaži, aida külge. Kui sellega kombineeritakse eluase, on vaja sauna ehitamise luba. Supelmaja on võimalik registreerida elamuks, kui selle juurdepääs hoonele väljastatakse samaaegselt kogu hoone ehitusloa saamisega.

Loa väljastamisel kontrollivad kohaliku osakonna inspektorid projekti riske:

• tuleoht kõrvalmajas, kuna supelmaja on tule seisukohalt ebausaldusväärne objekt;
• pesuruumist reovee lekkimine kodu lähedale ümbritsevasse piirkonda;
• maapinna saastumine maja ümber.

Majaga külgnev sein on soojusisoleeritud, kaitstud niiskuse eest, samad kihid on ette nähtud katusekonstruktsioonis ja külgnevate vundamentide ehitamisel.

Supelmaja ehitamise õiguslik alus

Tihti registreeritakse vaid isikule kuuluv elamu ja maa. Elamu on maapinnaga lahutamatult seotud, selle piirjooned määratakse maapinnal, selle piirid on kantud Rosreestrisse ja need on kantud avalikule plaanile.

Kõrvalhooneid saab vajadusel teisaldada, seega liigitatakse need ajutisteks. Seadus muudab selliste hoonete registreerimise vabatahtlikuks, nii et neid saab mujal demonteerida ja ümber ehitada.

Need vannid, mille ehitamiseks on väljastatud luba, on kohustatud registreerima. Nad vormistavad valmis ehitise ja tunnustavad oma omandiõigust, et hiljem vara käsutada.Supelmaja võõrandamisel teisele isikule osaga maast, millel see asub, on vajalik objekti ametlik registreerimine.

Naabritevahelisel kirjalikul kokkuleppel saab sanitaarseid tagasilööke vähendada. Tuleohutusstandardeid ei saa alati täpselt järgida;

Vastavus sanitaar-, ehitus- ja tuleohutusstandarditele

Probleemide vältimiseks tulevikus on vaja sanitaarvahesid krundil asuvate hoonete ja supelmaja vahel. Suplushoone ja tänava tee vahele tehakse 5 m vahe.

Põhilised sanitaar- ja ehitusnõuded supelmaja paigutamisel:

• ehitamine on lubatud 2,5 m kaugusel asuva kõrvalkrundi piirini;
• elamud - 5 m;
• reservuaarini - mitte lähemal kui 5 m;
• majandusrajatised - 1 - 4 m;
• prügikastid, tualetid, drenaaž - 8 m;
• metsaistandused, massiivsed põõsastikud, puud - alates 15 m;
• üksikud kõrged tüved - 4 m, madalad põõsad - 1 m.

Aiandustaludes pööravad omanikud tähelepanu haljasaladele, seetõttu võetakse supelmaja ehitamisel alati arvesse vanni äravoolude asukohta.

Seaduse sätted viivad saunas tulekahju korral endale ja naabrile tekitatud varalise kahju minimeerimiseni. Reeglite järgimine vähendab supelmaja lammutamise tõenäosust või trahve tuleohutusnõuete eiramise eest. Kaugus mõõdetakse hoone välisseinast.

Hoonete jaotus tuleohu järgi:

• esimene klass - mittesüttiv telliskivi, killustik, raudbetoon;
• teine ​​klass - seinad on valmistatud samadest materjalidest ja katus on puidust;
• kolmas klass - lõhutud seinad ja puitkatus.

Tuleohtu saab vähendada kasutades tuletõkkelehti või immutusvahendeid.

Registreerimisotsus

Pärast ehituse lõppu tuleb suvila suvila supelmaja registreerida. Nad projekteerivad objekte, millel on püsihoone staatus.

Selle tulemusena saab vanniga seoses teha järgmisi toiminguid:

• ostu-müügi õigustehing;
• kinkelepingu täitmine;
• pärandisse sisenemine;
• kommunikatsioonide ühendamine, gaas;
• tulumaksu tasumine (äritegevus);
• ehitise ja selle all oleva pinna omandiõiguse registreerimine.

Kui supelmaja on kapitaalehitusprojekt, on registreerimine riiklikus registris kohustuslik. Registreerimine nõuab raha ja aega, kuid selline protseduur on kasulik omanikule endale.

Kuidas supelmaja õigesti registreerida

Kehtiv seadus soovitab ehitatud objektid kinnistada ostetud krundil või seadusjärgse pärandina saadud. Omanik võib dokumendid vormistada isiklikult või palkab asjaga tegelema spetsialisti. Taotlus vaadatakse läbi 30 kalendripäeva jooksul, seejärel tehakse otsus.

Alates 01.01.2017 föderaalseaduses nr 218 tehti mõned muudatused. Uuendatud on aia- ja maakruntidel hoonete registreerimise kord. Deklaratsiooni asemel esitatakse nüüd tehniline plaan, mis mitteeluhoonete kohta koostatakse ilma rajatise ehitusloata.

Dokumentide pakett

Maja ei saa kaunistada saunana, kuna esemed on erinevates kategooriates. Elamu liigitatakse püsihooneteks ja supelmaja on abihoone. Nad koostavad avalduse või deklaratsiooni ning esitavad tegeliku aadressi, kus maa ja supel asuvad.

Esitage muud dokumendid:

• saidi omaniku pass;
• paberid maaomandi kohta;
• supelmaja projekteerimine koos tehniliste omaduste kirjeldusega;
• veevarustuse, elektri, ventilatsiooni, kanalisatsiooni süsteemide paigutusskeemid.

Tehniliste omaduste jaotis sisaldab rajatise pindala, ruumide kirjeldust, seinte ehitusmaterjalide kirjeldust, katust, soojussõlme tüüpi.

Suvila amnestia alusel suvila krundil asuvate ehitiste registreerimise tunnused

Föderaalseadus nr 93 jõustus 30. juulil 2006. aastal. Selles kirjeldatakse suvila ehituskonstruktsioonide, sealhulgas supelmajade omandiõiguste registreerimise eripära. Algselt kehtis programm kuni 2015. aastani, kuid seda pikendati 2019. aasta märtsini, seejärel näeb see ette põhi- ja abirajatiste lihtsustatud registreerimise.

Supelmaja saate registreerida dacha amnestia alusel kiirendatud korras järgmistel tingimustel:

• supelmaja peab asuma erastatud krundil;
• Olemas tehnoplaneering, krunt on registreeritud katastriregistris.

Tähtaja pikenemine on tingitud kinnistute nimekirja laienemisest, et rohkem inimesi saaks kasutada lihtsustatud vormi.

Kuidas tuvastada registreerimata hoonet

Väljaspool linna asuvad registreerimata hooned leitakse droonide abil ning maksuamet saadab omanikele teateid. Teave registreerimata hoonete kohta edastatakse Rosreestrile ja föderaalsele maksuteenistusele, seejärel võetakse nende pealt automaatselt maks.

Omanik saab vaadata, kas ametiasutustel on tema registreerimata supelmaja kohta infot, avades programmi “Avalik katastrikaart”. Föderaalne maksuteenistus saadab omanikule teate, et tema kinnistul on registreerimata hoone, dokument sisaldab registreerimisnõuet.

Mis saab registreerimata hoonetest?

Trahv on 20% summast, mis maksuteenistusel kinnisvaramaksuna sisse ei laekunud. Samas tuleb kogu summa tasuda kolme aasta eest.Reegel kehtib ainult vannihoonetele, mille pindala ületab 50 m².

Registreerimata supelmajade lammutamise otsuse teeb kohus. Kohtuotsus sõltub tuleohutusnõuete täitmisest, supelmaja kasumist ja konstruktsiooni suurusest.